India on mänginud maailmameistrivõistlustel, on kriketi maailmameistrivõistluste võitja ja oli ka hoki maailmameister! Aga nüüd räägime tõsiselt sellest, miks India jalgpalli maailmameistrivõistlustele ei pääsenud.
India võitis tegelikult 1950. aasta maailmameistrivõistlustele pileti, kuid asjaolu, et indialased mängisid sel ajal paljajalu, mis oli FIFA poolt juba ammu keelatud, ning tolleaegne välisvaluuta nappus ja vajadus reisida üle ookeani laevaga Brasiiliasse sundisid India meeskonda loobuma 1950. aasta maailmameistrivõistlustele kvalifitseerumisest, mida India Jalgpalliföderatsioon (IFF) ei pidanud sel ajal olümpiamängudest tähtsamaks. Kuid India jalgpall oli sel ajal tõepoolest üsna tugev, 1951. aastal alistas New Delhis toimunud Aasia mängud Iraani 1:0 ja võitis meeste jalgpalli meistrivõistlused – kodumäng pole auväärne? 1962. aastal alistas India Jakartas Lõuna-Korea 2:1 ja võitis Aasia mängude meistrivõistlused. 1956. aasta olümpiamängudel jõudis India ka nelja parema hulka, olles esimene Aasia meeskond, kes sellistele kõrgustele jõudis.
India Jalgpalliliit (IFA) on palju avatum kui Hiina Jalgpalliliit (CFA), mis palkas 1963. aastal välismaalasest peatreeneri ja on seni palganud 10 diplomaati, sealhulgas Hortoni, kes on olnud Hiina koondise peatreener ja kes on India koondist juhtinud viis aastat (2006–2011), mis on pikim diplomaatia juhtimine, mis pole India jalgpallis läbimurdeni viinud.
India Jalgpalliliit (IFF) on seadnud eesmärgiks jõuda 2022. aasta maailmameistrivõistluste viimasele etapile. India liiga eesmärk on edestada Hiina superliigat – 2014. aastal liitus Anelka FC Mumbai Cityga, Piero liitus Delhi Dynamoga, Pire, Trezeguet ja Yong Berry ning teised staarid on India Premier League'is mänginud, endine Manchester Unitedi ründaja Berbatov liitus sel suvel India Premier League'i meeskonnaga Kerala Blasters. Kuid üldiselt on India liiga veel väga madalal tasemel ja indialased eelistavad kriketit jalgpallile, seega ei suuda India liiga sponsorite huvi äratada.
Britid koloniseerisid Indiat nii palju aastaid ja võtsid maailma lemmikjalgpalli endaga lahkudes kaasa, ilmselt seetõttu, et nad ei arvanud, et see spordiala sobib ka Indiale. Võib-olla on indialased liiga arglikud, et mängida pallimänge ilma kepita, mis neid toetaks...
India jalgpallikoondis 1950. aasta maailmameistrivõistlustel Brasiilias
Paljajalu legend
Ajastul, mil India võitles oma vabaduse eest ja boikoteeris Briti päritolu kaupu, suurendasid paljajalu mängivad India mängijad kindlasti India natsionalismi veelgi, kui nad suutsid britte väljakul võita, seega säilitas enamik India mängijaid paljajalu mängimise harjumuse. Kuigi India mängijad ei harjunud tossusid kandma enne 1952. aastat, pidid nad neid väljakul vihma korral kandma, et minimeerida kukkumisi.
India meeskond, mis katsetas iseseisvusega alles 1947. aastal ja osales 1948. aasta Londoni olümpiamängudel rahvusvahelises jalgpallis täiesti uue jõuna, kaotas turniiri esimeses voorus Prantsusmaale 2:1, kuid kaheksa üheteistkümnest väljakul olnud mängijast mängisid ilma jalanõudeta. Briti impeeriumina võitis India oma suurepärase esitusega Inglise publiku südamed ja meeled ning neil on ees helge tulevik.
Kaose turniir
Maailm näeb vaeva, et toibuda Teise maailmasõja laastamistööst, mis oli inimkonna ajaloo halvim. Purustatud Euroopa ei saanud enam endale maailmameistrivõistluste korraldamist lubada, seega valiti 1950. aasta turniiri toimumiskohaks Brasiilia, kusjuures FIFA premeeris heldelt AFC-d ühe 16 kohast. 1950. aasta maailmameistrivõistluste Aasia valikkoondad, kuhu kuulusid Filipiinid, Birma, Indoneesia ja India, loobusid turniirist enne selle algust rahapuuduse tõttu. Filipiinid, Myanmar ja Indoneesia kaotasid aga rahapuuduse tõttu oma mängud enne valikmängude algust. India oli õnnelik, kes pääses maailmameistrivõistlustele ilma ühtegi valikmängu mängimata.
Euroopa meeskondade massilise puudumise tõttu erinevatel põhjustel ja Argentina keeldumise tõttu osalemast. Et piinlikku maailmameistrivõistlust vältida ja 16 meeskonda oleks, pidi Brasiilia korraldajana kokku tõmbama meeskonnad kogu Lõuna-Ameerikast ning keskmised Boliivia ja Paraguay meeskonnad jõudsid turniirile napilt.
Võistlusele ilmumata jätmine
Algselt 3. alagruppi koos Itaalia, Rootsi ja Paraguayga paigutatud India ei suutnud erinevatel põhjustel turniirile kvalifitseeruda, jättes kasutamata oma ainsa võimaluse oma impeeriumi maailmameistrivõistlustel näidata.
Kuigi hiljem levisid kuuldused, et FIFA ei lubanud India meeskonnal turniiril paljajalu mängida, kahetses India meeskond, et ei saanud turniiril osaleda. Kuid fakt on see, et FIFA erireeglid mängijate varustuse kohta mänguväljakule vormistati alles 1953. aastal.
Tegelik ajalugu seisneb ehk selles, et toonane India Jalgpalliliit (AIFF) oli täiesti abitu umbes 100 000 miljoni ruupia suuruse tohutu kulu ees ning et umbes 15 000 kilomeetri pikkune reisimine Brasiiliasse maailmameistrivõistlustele, mis oli olümpiamängudest vähem tähtis, oli korrumpeerunud ja rumalad India ametnikud pidanud täiesti ebavajalikuks ja paremini omastamiseks kasutatavaks. Seega, kuigi India osariikide jalgpalliliidud rahastasid aktiivselt India meeskonna osalemiskulusid ühisrahastuse abil ja FIFA tegi raske otsuse katta suurem osa India meeskonna osalemiskuludest, otsustas India Jalgpalliliit teabe edastamise viibimise ja MM-il osalemise vastu huvi puudumise tõttu kümme päeva enne 1950. aasta maailmameistrivõistluste algust FIFA-le telegrammi saata, et valmistuda maailmameistrivõistlusteks. Ebapiisav ettevalmistusaeg, hilinenud suhtlus ja raskused mängijate valimisel tegid India jalgpalli ajaloo suurimaks veaks teate, et nad ei osale maailmameistrivõistlustel.
1950. aasta FIFA maailmameistrivõistlused Brasiilias lõppesid vaid 13 meeskonnaga, liitudes 1930. aasta FIFA maailmameistrivõistlustega Uruguays kui ajaloo väikseima meeskondade arvuga maailmameistrivõistlused. See oli vajalik etapp, et raskelt lõppenud maailmameistrivõistlused saaksid areneda ajastul, mil maailmameistrivõistlused polnud veel ülemaailmne probleem ja pälvisid tähelepanu erinevatest riikidest.
Kirjutatud lõpus
Raevunud FIFA keelas Indial 1954. aasta maailmameistrivõistlustele kvalifitseerumise, kuna India teatas viimasel minutil, et nad ei osale 1950. aasta maailmameistrivõistlustel. India meeskond, mis oli sel ajal silmapaistev ja üks Aasia jalgpalli tippmeeskondi, ei saanud kunagi võimalust maailmameistrivõistlustel mängida. Neil päevil, kui visuaalseid ülestähendusi polnud, sai paljajalu kontinentaalmeeskonna tugevust kirjeldada ainult asjaosaliste jutustuste põhjal. Nagu legendaarne India jalgpallur Sailen Manna, kes pidi 1950. aasta maailmameistrivõistlustel mängima India väljakukaptenina, ütles intervjuus ajakirjale Sports Illustrated: „India jalgpall oleks olnud teisel tasemel, kui me oleksime selle teekonna ette võtnud.“
India jalgpall, mis kahjuks arenguvõimaluse käest lasi, on järgnevatel aastatel pidevas allakäiguspiraalis olnud. Riik, mille kogu elanikkond oli kriketimängust hullunud, oli peaaegu unustanud kunagi jalgpallis saavutatud suuruse ning sai suure rahva väärikuse eest võidelda vaid Hiinaga peetavas maavõistluses.
India jalgpalli ajaloo suurimad kahetsused on olnud see, et India ei kvalifitseerunud esimese Aasia meeskonnana iseseisva riigina maailmameistrivõistlustele, ja et tal ei õnnestunud lüüa Aasia meeskonna esimest väravat maailmameistrivõistlustel.
Väljaandja:
Postituse aeg: 11. okt 2024
