Võimlemise päritolu võib otsida Vana-Kreekast. Kuid natsionalism on Napoleoni sõdadest kuni nõukogude ajani moodsa võimlemise esiletõusu eestvedajaks olnud.
Alasti mees treenimas väljakul. Stoiline ihukaitsja Abraham Lincolni ametisseastumise tseremoonial. Pisikesed teismelised tõusevad maast peadpööritava saltode ja hüpete seeriaga. Need pildid pole juhuslikud – need kõik on osa võimlemisajaloost.
Selliste sportlaste nagu Simone Bilesi ja Kohei Uchimura esiletõusuga on võimlemisest saanud üks armastatumaid alasid olümpiamängudel. Võimlemine ei hõlmanud alati rööpaid ega tasakaalutalasid – varajane võimlemine hõlmas selliseid manöövreid nagu köiel ronimine ja kumminuia kiigutamine. Kuid oma arengus Vana-Kreeka traditsioonist tänapäevaseks olümpiaspordiks on võimlemine alati olnud tihedalt seotud rahvusliku uhkuse ja identiteediga.
Vana-Kreeka sportlased harjutasid oma võimlemisoskusi sageli alasti. Need varased võimlejad treenisid oma keha sõjaks.
Võimlemise päritolu
See spordiala pärineb Vana-Kreekast. Vana-Kreekas läbisid noored mehed sõjaks intensiivse füüsilise ja vaimse treeningu. Sõna pärineb kreeka sõnast gymnos, mis tähendab „alasti” – tabav, kuna noored mehed treenisid alasti, tegid harjutusi, tõstsid raskusi ja võistlesid üksteisega põrandal.
Kreeklaste jaoks käisid liikumine ja õppimine käsikäes. Spordiajaloolase R. Scott Kretchmari sõnul olid jõusaalid, kus Kreeka noormehed treenisid, „teaduse ja avastuste keskused“ – kogukonnakeskused, kus noormehi hariti füüsilistes ja intellektuaalsetes kunstides. Neljandal sajandil eKr elanud Kreeka filosoof Aristoteles kirjutas: „Keha harimine peab eelnema vaimu harimisele.“
Kuid võimlemine, nagu me seda tänapäeval tunneme, pärines teisest intellektuaalsuse ja tuliste vaidluste tulipunktist: 18. ja 19. sajandi Euroopast. Seal, nagu ka Vana-Kreekas, peeti füüsilist vormi lahutamatuks osaks kodakondsusest ja patriotismist. Selle ajastu populaarsed võimlemisseltsid ühendasid kõiki kolme.
Endine Preisi sõdur Friedrich Ludwig Jahn oli oma riigi Napoleoni käes saadud kaotusest meeleheitel. Ta leiutas võimlemisvormi nimega Turnen, mis tema arvates elavdab tema riiki.
Endine Preisi sõdur Friedrich Ludwig Jahn – hiljem tuntud kui „võimlemise isa“ – võttis omaks valgustusajastu rahvusliku uhkuse ja hariduse filosoofia.
Pärast seda, kui Prantsusmaa oli Preisimaale kallale tunginud, pidas Jahn sakslaste lüüasaamist riiklikuks häbiplekiks.
Oma kaasmaalaste innustamiseks ja noorte ühendamiseks pöördus ta füüsilise vormisoleku poole. Jahn lõi võimlemissüsteemi nimega „Turner“ ja leiutas oma õpilastele uusi aparaate, sealhulgas topeltkangi, rööpaid, poomi ja hobuseasendi.
Jahn leiutas vastupidavusharjutused, sealhulgas hüpehüppe ja tasakaalupoomi, mida tema järgijad esitasid Turneri festivalidel üle kogu riigi. Pildil on Hannoveri Kunstikooli naised esinemas 1928. aasta Kölni festivalil.
Kuidas natsionalism õhutas võimlemise tõusu
19. sajandi alguses vahetasid Jahni järgijad (tuntud kui „Turnerid“) ideid tänapäevase võimlemisega sarnaste liigutuste kohta Saksamaa linnades. Nad treenisid oma oskusi tasakaalupoomil ja hobuse seljas, ronisid redelil, rõngastel, hüppasid kaugust ja tegid muid tegevusi, samal ajal korraldades suurejoonelisi võimlemisetendusi.
Turneri festivalil vahetavad nad ideid, võistlevad võimlemises ja arutavad poliitikat. Aastate jooksul tõid nad oma filosoofia-, haridus- ja vormisolekuideed Ameerika Ühendriikidesse ning nende võimlemisklubidest said riigis olulised kogukonnakeskused.
Turnerist sai ka Ameerikas poliitiline jõud. Paljud lahkusid kodumaalt, sest nad olid Saksa monarhia vastu ja igatsesid vabadust. Selle tulemusel said mõnest Turneri liikmest Abraham Lincolni vankumatud abolitsionistid ja toetajad.
Kaks Turneri kompaniid pakkusid president Lincolnile tema esimesel ametisseastumisel kaitset ja Turnerid moodustasid isegi oma rügemendid Liidu armees.
Samal ajal tekkis 19. sajandi keskel Prahas veel üks Euroopa spordile orienteeritud sekt. Nagu Turnerid, koosnes ka Sokoli liikumine natsionalistidest, kes uskusid, et massiliselt koordineeritud kalihenika ühendab Tšehhi rahvast.
Sokoli liikumisest sai Tšehhoslovakkia populaarseim organisatsioon ning selle harjutuste hulka kuulusid rööbaspuud, rööbaspuud ja põrandaharjutused.
Rumeenia võimlejanna Nadia Comăneci sai 1976. aasta olümpiamängudel esimeseks naisvõimlejaks, kes saavutas täiuslikud 10 punkti. Pildil on 14-aastane sportlane sel aastal vabaharjutuse ajal ühel jalal kõrgele hüppamas.
Võimlemine olümpiamängudel
Turneri ja Sokoli populaarsuse kasvades muutus võimlemine üha populaarsemaks. 1881. aastaks kasvas rahvusvaheline huvi võimlemise vastu ja sündis Rahvusvaheline Võimlemisföderatsioon.
Esimestel nüüdisaegsetel olümpiamängudel 1896. aastal oli võimlemine üks kohustuslikest aladest võimlemisliikumise asutaja Pierre de Coubertini jaoks.
Seitsekümmend üks meest võistles kaheksal võimlemisalal, sealhulgas köielronimisel. Pole üllatav, et Saksamaa pühkis kõik medalid, võites viis kulda, kolm hõbedat ja kaks pronksi. Kreeka järgnes kuue medaliga, samas kui Šveits võitis vaid kolm.
Järgnevatel aastatel muutus võimlemine järk-järgult spordialaks, millel olid standardiseeritud punktiarvestus ja võistlusalad. Võimlemine jaguneb kahte ossa: iluvõimlemine, mis hõlmab hüppevõimlemist, rööbaspuud, poomi, hobuseharjutusi, rõngaid, rööbaspuud, latti ja põrandavõimlemist; ning rütmiline võimlemine, mis hõlmab selliseid aparaate nagu rõngad, pallid ja lindid. 1928. aastal võistlesid naised esimest korda olümpiavõimlemises.
Tänapäeval on Ameerika Ühendriikidest pärit Simone Biles ajaloo enim autasustatud võimleja. Tema muljetavaldavad saavutused on sisendanud aukartust ja rahvuslikku uhkust, sealhulgas tema esinemine 2016. aasta suveolümpiamängudel Rio de Janeiros, kus ta võitis neli kuld- ja ühe pronksmedali.
Skandaal.
Võimlemine edendab rahvuslikku ühtsust ja ülistab täiuslikku keha. Kuid sportlased on selle eest ränka hinda maksnud. Distsipliin, mida võimlemine propageerib, võib kergesti viia ebaausate treeningmeetoditeni ning spordiala on kritiseeritud väga noorte osalejate eelistamise pärast.
2016. aastal süüdistati USA võimlemiskoondise arsti Larry Nassarit laste seksuaalses väärkohtlemises. Järgnevatel kuudel puhkes skandaal, mis paljastas võimlemise telgitaguse maailma, paljastades verbaalse, emotsionaalse, füüsilise ja seksuaalse väärkohtlemise ning allutamise kultuuri.
Nassari karistuse väljakuulutamisel andis 2017. aastal 60 aastaks föderaalvanglasse mõistetud naise kohta tunnistusi üle 150 võimleja.
Traditsioon.
Võimlemine ei ole enam osa laialdasest poliitilisest liikumisest, mis pooldab natsionalismi ja sotsiaalset solidaarsust. Kuid selle populaarsus ja roll rahvusliku uhkuse tekitamises jätkub.
David Clay Large, California Ülikooli Berkeley Euroopa Uuringute Keskuse vanemteadur, kirjutab ajakirjas (Foreign Policy): „Lõppkokkuvõttes ongi olümpiamängude mõte selles.“
Ta kirjutab: „Need niinimetatud kosmopoliitlikud pidustused on edukad just seetõttu, et nad väljendavad seda, mida nad püüavad ületada: maailma kõige põhilisemaid hõimuinstinkte.“
Väljaandja:
Postituse aeg: 28. märts 2025
